pühapäev, 16. juuni 2013

Veetornikiri

NB! Piltide kopeerimine ja linkimine keelatud!

Mais osalesin kohaliku MTÜ poolt korraldatud talgupäeval, mille eesmärgiks oli puhastada ja korrastada kohalikud tornid. Nimelt toimuvad täna 11. Harju-Jaani kihelkonnapäevad teemal "Tornid helisema" ja üks päevakavapunkte on kohaliku veetorni külastus ning kontsert.

Maikuine kevadpäev veetorni juures oli küll raske aga muljetavaldav. Mul ei lähe see hoone sugugi peast, arhitektuuriliselt põnev ning millise akustikaga!
Ma väga loodan, et too siiski põnevat rakendust leiab.
Ideid noortel on, oleks vaid finantse, et neid ellu viia.
Mulle igatahes väga meeldib, et siiski leidub inimesi, kellele need teemad korda lähevad. Meie vallavanem kipub kohati väga pessimistlik olema kui teemad puudutavad kohalikke vaatamisväärsusi ning atraktiivseid objekte.
Osake siis neid näha ja hinnata :)

Nüüd siis lähemalt veetornist. Tegemist on omapärase ehitisega Eesti raudteearhitektuurist. Tsitaat:
Auruvedur tarvitas auru tootmiseks vett, mille varusid tuli regulaarselt täiendada. Kõigis keisririigi jaamades peale V klassi vaksalite pidi olema rajatud vastav veevarustussüsteem, mille silmatorkavaim osa raudteejaamas oli veetorn. Selle ülemisel korrusel asus suur veemahuti, all aga veesoojenduskatel, torud ja veetaseme näidik. Tsaariaegsete veemajade väliskuju iseloomustab hulknurkne ristlõige ja paisutatud ülaosa. Laiarööpmelistel raudteedel oli torni ülemine korpus ehitatud puidust ning alumine paekivist või tellisest, vahekoht aga vöötatud tüseda profileeritud krohvkarniisiga. Tallinn–Narva liinil meenutavad Eesti raudtee alguspäevi Raasiku, Aegviidu ja Rakvere jaama kogukad samatüübilised veetornid, mis omal ajal mahutasid igaüks kahe malmpaagi jagu vett. Tornide alaosa tahud on raamistatud valgete krohvkvaadernurkade ja profiilvöödega, millele Aegviidus pakuvad kontrasti krohvimata ornamentaalsed tellispinnad. Volüümikas vahekarniis on mulgustatud sügaval asetsevate segmenkaarakendega. Nii Raasiku kui Rakvere veemaja algupäraselt säilinud puitkorrust ilmestavad püstlaudisribad, nurgapilastrid, pitsvöö ning dekoratiivsed aknapiirded. (Allikas)
Ja veel pisut ajaloost:
1870. aastal avati Paldiski-Tallinna- Gatšina raudteeliin, mis ühendas Tallinna Peterburiga. Raudtee lõikas läbi paljud endised põhimaanteed ning mõisasüdamete ja külade asemel tekkisid uued logistilised keskused, mis koondusid raudteejaamade ümbrusse, nagu näiteks Raasiku. Sellest ajast on veel tänaseni alles mõned Raasiku raudteejaama ümbrusse istutatud remmelgad, mis Eesti vanimad ja jämedamad, veetorn ning jaama ja raudtee teenindamiseks ehitatud kõrvalhooned (Allikas).


Mis minul aga seoses selle torniga meeles mõlkus, oli just too pitsvöö, mida võibolla rongile tõttaja alt maapealt vaadates isegi ei märka. Mind ei jäta puupits kunagi külmaks, üks omapärane käsitööliik, millest tahaks pisut rohkem teada. Kes olid need omaaegsed meistrid, kes pitsi teha oskasid? Pisut oli võimalik seda tehnikat näha eelmisel aastal Haapsalus, pitsipäeval.

Kuna too pits mind ikka kummitas, siis mõtlesin, et proovin toda kududa. Et äkki tuleb midagi välja ja peale viiendat katsetust juba hakkas looma. Nüüd olen saanud tagasisidet siit ja sealt ning ilmselt tuleb ka kuues ja seitsmes versioon. Põnev on! Idee pikemas plaanis on sellest motiivist kujundada üks suurem rätt, ikka Haapsalu räti töövõtteid järgides ning pitsiline. Eks ma ikka annan oma katsetustest teada kui aeg käes :)
Seniks aga pisike piilupilt vaheetapist - see padi läheb kihelkonnapäevade korraldajatele kingituseks. Et neil ikka ideid ja energiat jaguks ning kui vahel on tunne nagu jookseks peaga vastu seina, siis saab vähemalt padja vahele panna. Et "löök" pehmem oleks!

Pisut pitsist ka. Proovitööl kasutasin traditsioonilisi võtteid - ripsilised ääred, nupud jne. Mis aga on (ehk) uudne, on see et ma motiivi paremaks edasiandmiseks otsustasin sisse tuua mõned võtted, mis rohkem tuntud kinda-sokikudumisest - vitsa ja viklit. Väike hirm küll oli, et kuidas venib, mistõttu püüdsin kududa suhteliselt lõdvalt. Motiivi õnnestus venitada küll.

Ma ei tea veel, kuidas too rätina käituma hakkab, eks seda näitab tulevik. Kui ei proovi, ei saa ka teada :)

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Põnev!
Põnev ning huvitav leid ja ilus edasitegemine.
Jaksu!

tarmo